Tarvastu Gümnaasium 180 - reedene koolipidu 27. november Administrator
Tarvastu Gümnaasiumi koolipere kogunes reedel 24. novembril Mustla rahvamajja, kus piduliku kontsert-aktusega tähistati kooli 180. aastapäeva.
Kontsert-aktuse pealkirjaks oli "Loon oma eluvaipa," mille käigus toodi avalikkuse ette esmakordselt ühistööna valminud juubelivaip.
Kontserdil esinesid Tarvastu Gümnaasiumi mudilaskoor, võimlemisrühm, tantsurühmad, õpetajate bänd ning õpetajate segakoor.
Aktusel anti üle kolleegide ettepanekul tänukirjad. Tänukirja said laulu- ja tantsupeole viinud rühmade juhendajad: Marge Almre, Tiina Lillepuu ja Kersti Vunder. Tänukirja ja sümboolselt esimese Tarvastu Gümnaasiumi aabitsa said Helle Soots ja Aive Kaldra. Tänukirja südamega töö eest sai Hiie Allikas. Viljandi vallavanema ja direktori tänukiri pikaaegse töö eest said Aino Pedai, Ly Haan, Aime Mäeorg, Enna Ojaots ja Mai Vilgelm.
Palju õnne, armas Tarvastu Gümnaasium!
Galerii kontserdist on leitav siit.
Fotode autor Kevin Kohjus.
Tarvastu Gümnaasiumi direktori kõne
Austatud koolipere!
Kui ma mõned nädalad tagasi istusin õpetaja Hellega koos minu kabinetis ja vaatasime üle Tarvastu Gümnaasiumi aabitsat, jäin ma sügavalt mõttesse, sest mul tekkis teatav hämming. Ja mitte üldse halvas mõttes, vaid isegi teatud heldimus, sest see aabits tõestab mulle järjekordselt seda, kui olulisi tegevusi me siin koolis teeme, kui palju me tegelikult oma piiratud ajaraamis jõuame ning kui oluline see on, et me ise mõistaksime seda.
Kui kujundasime oma hea kolleegi Anuga teise korrusel asuvat seina, siis küsisin eelnevalt kahe gümnaasiumi klassi käest mõned olulised küsimused. Kui olin kokkuvõtted teinud, läksin tema juurde ja näitasin, vaata, mida nad arvavad!
Küsisin väärtuste kohta. Mis on siis meie väärtused? Headus. Loovus. Arvestamine. Vastutulelikkus. Kohaliku kultuuri ja traditsiooni hoidmine. Ja miks on meie koolis hea õppida? Sest meile antakse teine võimalus, kui seda on vaja. Või et meie toit valmistatakse meie enda köögis.
Seda oli hea meel lugeda, et õpilased on väärtuste ja mõtteviisi osas kahe jalaga maapeal, samas parajalt kriitilised sõbrad, öeldes direktorile, et keerake radikatele sooja peale.
Meie töö selle nimel, et meie õpilased oleksid laia silmaringiga, eneseteadlikud ning teaksid mida elult tahavad, nõuab tohutult tööd ja pingutust, et seda võimaldada.
Meie 180. aastast kooli ootab siiski lähiaastatel palju suuri väljakutseid. Kui eilsel inspiratsioonipäeval räägiti tehisarust ja ChatGPTst, siis kogu maailma virr-varriga ühte jalga astuda on ikka päris keeruline. Maailma täistuuridel pööritavad murepilved teevad ärevaks, samal ajal liigutakse üha suuremate sammudega edasi. Mida teile õpetada? Kas see mida täna õpetame, aitab teid tulevikus? Need küsimused ringlevad haridusringkondades pidevalt.
Teine suur väljakutse saab olema uue maja ehitus või siis renoveerimine või siis… Aga meie ülesanne on seda nõuda! Seda uut! Õpilased, te väärite uut maja, kus kasvada eneseteadlikuks ja ägedaks nooreks täiskasvanuks. Õpetajad, te väärite seda, et pakkuda ettevõtlikku ja võimalusterohket õpet. Meie Tarvastu kogukond väärib seda. Ja me tõestame seda iga päev oma tegevusega.
Südamest tänan Viljandi Vallavalitsust ja volikogu, kes tegelikult on meie uue maja jaoks astunud palju samme. Aga see kõik võtab aega ja küsimus ringleb alati rahas. Või kahju, et ringleb. Mõnikord tundub, et raha küsimus on olulisem kui sisu. Tihti nähakse haridusvaldkonda kui mingit suurt rahakotti, kus töötavad parajad rikkurid. Me oleme haridusmaailmas tegelikult suure kriisi lävel, otsapidi on kooli juhtkond igal suvel selle kriisi algetes, kui oleme väljakutse ees leida maailma parimad haridustöötajad meie koolile. Lahenduseks pakutakse - paneme aga väikesed gümnaasiumid kinni, vähendame õpetajate arvu, vähendame koolide arvu. Vahest on mõistlik tulla ja külastada neid väikeseid koole, kes suudavad silmad ette teha paljudele koolidele. Kes hoiavad Eesti keelt ja meelt, annavad noortele võimaluse ja individuaalsuse ning kes vaatamata kõigele hoiavad elus meie väikese rahva olulisi traditsioone ja kultuuri. Ja me ei ole lihtsalt järjekordne koormus riigieelarvele, vaid me tõepoolest tegeleme sellega, et riigil oleks üldse riigieelarve. Me aitame tekkida järgmise põlvkonna tegijatel - riigieelarve täitjatel. Pole ju vist nii tähtsusetu ülesanne või mis?
Kooli juubeli tähistamine toob kokku vana ja uue. Toob tagasi palju mälestusi olnust ja jätab võimaluse ja akna mõelda tulevikule. Kohtumised vilistlastega näitavad, kuhu nad on jõudnud, mida on nad saavutanud. Aga ikkagi, võti peitub iseeneses. Õppimises ehk teadmiste, oskuste, vilumiste, väärtuste ja hoiakute omandamises.
Ja õpivad kõik. Ka täiskasvanud. Ja õppida on ja oleks meil veel palju. Näiteks minul. Eile, kui tegime siin samas saalis peaproovi, teatasid mulle “Kaltsuvaibast loon ma silla” tantsijad, et üks vaip on üle, sest keegi on puudu. Pakkusin end ise välja. Muidugi naljaga ehk. Aga tüdrukutel tekkis õige arutelu - kas direktor ikka saab hakkama, sest huvitav, kas ta kukerpalli oskab teha. Pean tunnistama, et ei oska. Nii, et õppida on meil kõigil veel väga palju. Olgu see kukerpall, siinus- ja koosinusteoreem või kuidas kasvada ja areneda väga heaks inimeseks.
Meie ümber on väga palju häid inimesi. Tegime kolleegide seas väikese küsitluse, keda võiks tunnustada ja tänada. Tahan tänada tegelikult kõiki oma kolleege, kes on lihtsalt vapustavad inimesed, kes jõuavad teha ja panustavad suure südamega oma töösse.
Loon oma eluvaipa! See kontserdi mõte tekkis nagu ikka head asjad tekivad. Uitmõtetena. Aga tegelikult on see üks vägev mõttekäik, mis kannab endas tugevat sidet üksteisega ja tuletab meile meelde, et igas raskuses on olemas väljapääs.
Ja et me peame tegema koos asju, et need tuleksid hästi välja. ÜKS-IK vaibatriip ei muuda seda veel vaibaks. Koos oleme ühtne vaip, kus me ei unusta ära enda olulisust ja erilisust selles.
Hea Tarvastu koolipere! Aitäh teile kõigile, sest ilma teieta ei oleks Tarvastu kooli, meie võite ja rõõme, meie tegusid! Meie eluvaipa!
Täna me laulame, tantsime ja pidutseme! Näitame, mida oskame! Ja kui su ümber on nii ägeda kutid nagu need siin on, siis tuleb öelda, poisid laulma ja seda me teemegi!
Tarvastu Gümnaasiumi koolipere kogunes reedel 24. novembril Mustla rahvamajja, kus piduliku kontsert-aktusega tähistati kooli 180. aastapäeva.
Kontsert-aktuse pealkirjaks oli "Loon oma eluvaipa," mille käigus toodi avalikkuse ette esmakordselt ühistööna valminud juubelivaip.
Kontserdil esinesid Tarvastu Gümnaasiumi mudilaskoor, võimlemisrühm, tantsurühmad, õpetajate bänd ning õpetajate segakoor.
Aktusel anti üle kolleegide ettepanekul tänukirjad. Tänukirja said laulu- ja tantsupeole viinud rühmade juhendajad: Marge Almre, Tiina Lillepuu ja Kersti Vunder. Tänukirja ja sümboolselt esimese Tarvastu Gümnaasiumi aabitsa said Helle Soots ja Aive Kaldra. Tänukirja südamega töö eest sai Hiie Allikas. Viljandi vallavanema ja direktori tänukiri pikaaegse töö eest said Aino Pedai, Ly Haan, Aime Mäeorg, Enna Ojaots ja Mai Vilgelm.
Palju õnne, armas Tarvastu Gümnaasium!
Galerii kontserdist on leitav siit.
Fotode autor Kevin Kohjus.
Tarvastu Gümnaasiumi direktori kõne
Austatud koolipere!
Kui ma mõned nädalad tagasi istusin õpetaja Hellega koos minu kabinetis ja vaatasime üle Tarvastu Gümnaasiumi aabitsat, jäin ma sügavalt mõttesse, sest mul tekkis teatav hämming. Ja mitte üldse halvas mõttes, vaid isegi teatud heldimus, sest see aabits tõestab mulle järjekordselt seda, kui olulisi tegevusi me siin koolis teeme, kui palju me tegelikult oma piiratud ajaraamis jõuame ning kui oluline see on, et me ise mõistaksime seda.
Kui kujundasime oma hea kolleegi Anuga teise korrusel asuvat seina, siis küsisin eelnevalt kahe gümnaasiumi klassi käest mõned olulised küsimused. Kui olin kokkuvõtted teinud, läksin tema juurde ja näitasin, vaata, mida nad arvavad!
Küsisin väärtuste kohta. Mis on siis meie väärtused? Headus. Loovus. Arvestamine. Vastutulelikkus. Kohaliku kultuuri ja traditsiooni hoidmine. Ja miks on meie koolis hea õppida? Sest meile antakse teine võimalus, kui seda on vaja. Või et meie toit valmistatakse meie enda köögis.
Seda oli hea meel lugeda, et õpilased on väärtuste ja mõtteviisi osas kahe jalaga maapeal, samas parajalt kriitilised sõbrad, öeldes direktorile, et keerake radikatele sooja peale.
Meie töö selle nimel, et meie õpilased oleksid laia silmaringiga, eneseteadlikud ning teaksid mida elult tahavad, nõuab tohutult tööd ja pingutust, et seda võimaldada.
Meie 180. aastast kooli ootab siiski lähiaastatel palju suuri väljakutseid. Kui eilsel inspiratsioonipäeval räägiti tehisarust ja ChatGPTst, siis kogu maailma virr-varriga ühte jalga astuda on ikka päris keeruline. Maailma täistuuridel pööritavad murepilved teevad ärevaks, samal ajal liigutakse üha suuremate sammudega edasi. Mida teile õpetada? Kas see mida täna õpetame, aitab teid tulevikus? Need küsimused ringlevad haridusringkondades pidevalt.
Teine suur väljakutse saab olema uue maja ehitus või siis renoveerimine või siis… Aga meie ülesanne on seda nõuda! Seda uut! Õpilased, te väärite uut maja, kus kasvada eneseteadlikuks ja ägedaks nooreks täiskasvanuks. Õpetajad, te väärite seda, et pakkuda ettevõtlikku ja võimalusterohket õpet. Meie Tarvastu kogukond väärib seda. Ja me tõestame seda iga päev oma tegevusega.
Südamest tänan Viljandi Vallavalitsust ja volikogu, kes tegelikult on meie uue maja jaoks astunud palju samme. Aga see kõik võtab aega ja küsimus ringleb alati rahas. Või kahju, et ringleb. Mõnikord tundub, et raha küsimus on olulisem kui sisu. Tihti nähakse haridusvaldkonda kui mingit suurt rahakotti, kus töötavad parajad rikkurid. Me oleme haridusmaailmas tegelikult suure kriisi lävel, otsapidi on kooli juhtkond igal suvel selle kriisi algetes, kui oleme väljakutse ees leida maailma parimad haridustöötajad meie koolile. Lahenduseks pakutakse - paneme aga väikesed gümnaasiumid kinni, vähendame õpetajate arvu, vähendame koolide arvu. Vahest on mõistlik tulla ja külastada neid väikeseid koole, kes suudavad silmad ette teha paljudele koolidele. Kes hoiavad Eesti keelt ja meelt, annavad noortele võimaluse ja individuaalsuse ning kes vaatamata kõigele hoiavad elus meie väikese rahva olulisi traditsioone ja kultuuri. Ja me ei ole lihtsalt järjekordne koormus riigieelarvele, vaid me tõepoolest tegeleme sellega, et riigil oleks üldse riigieelarve. Me aitame tekkida järgmise põlvkonna tegijatel - riigieelarve täitjatel. Pole ju vist nii tähtsusetu ülesanne või mis?
Kooli juubeli tähistamine toob kokku vana ja uue. Toob tagasi palju mälestusi olnust ja jätab võimaluse ja akna mõelda tulevikule. Kohtumised vilistlastega näitavad, kuhu nad on jõudnud, mida on nad saavutanud. Aga ikkagi, võti peitub iseeneses. Õppimises ehk teadmiste, oskuste, vilumiste, väärtuste ja hoiakute omandamises.
Ja õpivad kõik. Ka täiskasvanud. Ja õppida on ja oleks meil veel palju. Näiteks minul. Eile, kui tegime siin samas saalis peaproovi, teatasid mulle “Kaltsuvaibast loon ma silla” tantsijad, et üks vaip on üle, sest keegi on puudu. Pakkusin end ise välja. Muidugi naljaga ehk. Aga tüdrukutel tekkis õige arutelu - kas direktor ikka saab hakkama, sest huvitav, kas ta kukerpalli oskab teha. Pean tunnistama, et ei oska. Nii, et õppida on meil kõigil veel väga palju. Olgu see kukerpall, siinus- ja koosinusteoreem või kuidas kasvada ja areneda väga heaks inimeseks.
Meie ümber on väga palju häid inimesi. Tegime kolleegide seas väikese küsitluse, keda võiks tunnustada ja tänada. Tahan tänada tegelikult kõiki oma kolleege, kes on lihtsalt vapustavad inimesed, kes jõuavad teha ja panustavad suure südamega oma töösse.
Loon oma eluvaipa! See kontserdi mõte tekkis nagu ikka head asjad tekivad. Uitmõtetena. Aga tegelikult on see üks vägev mõttekäik, mis kannab endas tugevat sidet üksteisega ja tuletab meile meelde, et igas raskuses on olemas väljapääs.
Ja et me peame tegema koos asju, et need tuleksid hästi välja. ÜKS-IK vaibatriip ei muuda seda veel vaibaks. Koos oleme ühtne vaip, kus me ei unusta ära enda olulisust ja erilisust selles.
Hea Tarvastu koolipere! Aitäh teile kõigile, sest ilma teieta ei oleks Tarvastu kooli, meie võite ja rõõme, meie tegusid! Meie eluvaipa!
Täna me laulame, tantsime ja pidutseme! Näitame, mida oskame! Ja kui su ümber on nii ägeda kutid nagu need siin on, siis tuleb öelda, poisid laulma ja seda me teemegi!
