Vahetult enne vaheajale minekut, 21. aprillil toimus 3.-6. klassidel kohtumine värvika kirjaniku Mika Keräneniga. Kaks kohtumist kujunesid meeleolukateks. 3ndate klasside õpilaste küsimustetulv ei tahtnud lõppeda, teised klassid jäid pisut tagasihoidlikumateks. Kirjanik rääkis oma loometöö algusest, kaasahaaravalt luges ta ette katkendeid oma teostest ja õpilased said teada, et iga raamat on välja mõeldud/kirjutatud erinevas kohas. Kas siis Saaremaal, Soomes, Kreekas või kusagil mujal. Raamatu käsikiri valmib käsitsi kirjutades ja kirjanik rõhutas väga, kui oluline on käsitsi kirjutamine.
Otse kirjanikult koos autogrammiga sai kaasa osta soodsama hinnaga tema teoseid.
Pisut Mika Keränenist:
Mika Arto Juhani Keränen on sündinud Helsingis, koolis käinud Karjalas. 1999. aastal lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga erialal eesti keel võõrkeelena ning on seejärel töötanud tõlkijana, kultuuriürituste korraldajana, eesti ja soome keele õpetajana.
Keräneni esimene lasteraamat „Varastatud oranž jalgratas“ ilmus 2008. aastal ja sai noorte lugejate poolt sooja vastuvõtu osaliseks. Sellest innustust saanud, jätkas autor sarja, milles Tartu Supilinnas aset leidvaid kummalisi juhtumeid lahendab neljaliikmeline lasterühm. Lisaks krimiainesele armastab Keränen kirjutada ka jalgpallist. Kui noorteromaan „Väravajoonel“ vaatleb kokkuleppemänge, siis algklassilastele suunatud sari jalgpallipoiss Armandost tutvustab lastele treeninguil ja omavahelistes suhetes ette tulevate probleemide kaudu spordieetikat laiemalt.
Keräneni raamatud on peamiselt ilmunud kirjastuses Keropää, mille ta asutas 2011. aastal. Keräneni teoste põhjal on valminud teatrilavastusi ja film „Supilinna salaselts“ (2015).
Keränen on enda kohta lausunud: „Võib öelda, et minust sai lastekirjanik tänu oma laiskusele ja seetõttu, et 1990ndate Tartus polnud kuskilt saada soomekeelseid lasteraamatuid. Sain noorelt isaks ja õhtuti, nii nagu normaalses peres ikka, lugesime oma tütrele unejutte. Minu emakeel on soome keel. Rääkisin oma tütrega soome keeles ja ka unejutud rääkisin selles keeles. Ükskord, kui ma olin jube väsinud, otsustasin, et ma ei loe midagi riiulist, vaid mõtlen ise välja loo, mille peategelane on minu tütar ja meie prantsuse buldog Mati. See lugu meeldis minu tütrele. Arendasin lookest edasi, tütre sõbrad tulid ka juurde, ja mingi hetk mul tekkis tunne, et äkki see meeldib ka teistele. Hakkasin kirjutama „Varastatud oranži jalgratast“, eesti keeles. Mul ei tulnud pähegi, et kirjutaks Tartust soome keeles. Pealegi tahtsin, et raamatu prototüübid saaksid ka lugeda seda.“
06.02.2023
Tekst ja pildid õpetaja Kaja Kärp
