Lennukad õpilased lennujaamas
Ettevõtlusnädala puhul toimus 4. oktoobril üleriigiline e-viktoriin majandusest 8.- 9. klasside õpilastele, sellest võttis osa 1471 õpilast. Kõige edukamateks osalenud õpilased kutsuti 12. novembril Tallinna lennujaama tänuüritusele, et näha kuidas toimub ühe lennujaama töö. Tarvastu noortest said esimeste sekka kolm õpilast: Joonas Talvik, Karl Kristofer Alp ning Robin Liiber.
Kohal saime teada, et meie giidiks on endine Tallinna Lennujaama juht Rein Loik, kes tunneb lennujaama nagu oma viit sõrme. Ta pajatas huvitavaid lugusid lennujaamast kui Eesti iseseisvumise ühest tunnusest, sest Eestil kui riigil oli ju ometi lennujaama tarvis! Sedasi juttu ajades olime jõudnud juba VIP- tsooni ehk kohta, kuhu tavaliselt satuvad ainult kõrged riigimehed ja ametiisikud. Selle tsooni sisekujundust olevat väga tugevalt mõjutanud toonane president Lennart Meri, kelle nime Tallinna lennujaam tänapäeval ka kannab. Meie kooli õpilane Joonas Talvik sai isegi istuda toolil, kus väidetavalt istus Rooma paavst.
Mõistagi me väga palju jala ringi ei liikunud, kuna lennuliiklus toimis ja hulk inimesi lennurajal ei kõla just kõige parema mõttena. Seega liikusime ringi lennujaama bussidega.
Jõudsime ära käia tuletõrjestaabis, kus mehed iga hetk valmis olid, sest ega õnnetus ei hüüa tulles. Teada on ka see, et lennukid vajavad pidevalt järelevalvet ja hooldust ning seetõttu olid lennujaama lähedal ka suured hooldusangaarid. Hoolduses peab lennumasina kõik osad üle kontrollima, lahti tegema ja kui kõik protseduurid tehtud ning lennuk näeb välja nagu hunnik polte ja plaate, tuleb kogu „tavaar“ ka kokku panna. Seetõttu on lennukid tavaliselt hoolduses pikalt.
Maandumisel tuleb tihti mängu hõõrdejõud, meie talved ja ka see, et lennukitel pole talverehve. Sestap talviti on lennuraja lähistel valmis 10 sahka pluss jäätõrjemasin, mis pidevalt lennurada korrigeerivad. Muidu ei saaks lihtsalt lennukid maanduda.
Olles kõikjal uudistanud ja kõik küsimused küsinud, ootas meid ka väike eine Junior Achievement Eesti poolt. Ja pärast seda seadsimegi sammud parkla poole, kust edasi sõitsime kodusesse Viljandisse.
Minu meelest oli väga tore, et majandusviktoriini parimad said näha, kuidas näeb välja ühe lennujaama argipäev, kuhu liiguvad kaubad, inimesed ja palju muudki. Seega järgmisel aastal soovitan soojalt kõigile õpilastele, kes soovivad ja kellel on ka tahet, võtke sellest toredast viktoriinist osa. Isegi kui tulemus pole parim, siis majandusest taipad ikka natuke rohkem.
Robin Liiber,
8. klassi õpilane
