14. -15. septembril käis 9. klass telkimas RMK Pähni külastuskeskuses. Lõpuks ometi sai teoks reis, mille jaoks kahe aasta jooksul oli kõvasti vaeva nähtud - meisterdati erinevaid esemeid ning osaleti oma müügiletiga kõigil kohalikel laatadel. Kokku saadi nii bussiraha kui tasu giidiga metsaretke tellimiseks. Sõitsime välja reedel pärast koolipäeva lõppu.
Pähni külastuskeskuses võeti meid väga sõbralikult vastu. Pärast telkide ülespanekut ootas ees 5 km pikkune matk "Loodusega koos". Metsas nägime kitsejälgi, kuulsime häälitsemas nii viud kui rähni ja sattusime põdrakärbeste rünnaku alla. Selle kõrval saime ka uusi teadmisi Eestimaa metsades kasvavatest puudest, söödavatest ja mürgistest taimedest ja looduses käitumise reeglitest. Kõige kauem peatusime Pähni kõige kuulsama turismimagneti, EKA arhitektuuritudengite ehitatud metsaruuporite juures, kus käiakse üle terve maailma, et kuulata metsade vaikust. Mitte igaühel meist ei tulnud see välja, kõik ei ole sugugi valmis omaenda mõtetega üksi jääma, vaid vajavad pidevat kõrvalist müra, et ennast hästi tunda.
Jõudsime laagripaika tagasi alles kella kaheksaks õhtul. Ees ootas palju tegemist - puude lõhkumine, lõkke süütamine, õhtusöögi valmistamine. Sellised tegevused näitavad väga selgelt ära, kelle peale võib igas olukorras loota ja kes on niisama jutumees. Harjumatu oli ümbritsev pimedus, ääretu vaikus ja katedraalina ümberringi kõrguvast metsast kaikuv kaja iga tekkiva heli peale.
Ärksamad noored käisid ka pimedas ära tiiru metsaruuporite juures ja meie poisid proovisid jõest isegi kala kätte saada. Kahjuks seekord ei näkanud, kuigi meie matkajuht oli kinnitanud, et kalu on siin palju. Keegi igatahes vees pidevalt sulpsu lõi, aga meile kätte ennast keegi ei andnud.
Alles kella viiest hommikul kostis kõigist telkidest lõpuks mõnusat nohinat ja norskamist. Kella kuuest hakkas hommikune jahedus magajaid juba üles ajama ja sundis lõkke äärde kogunema. Kõige varasemad ärkajad said osa imeilusast päikesetõusust. Ilmaga vedas meil üldse kõvasti - kogu aeg oli selge ja päikeseline, jalad said märjaks ainult hommikusest kastest.
Hommikul tuli kõigepealt sooja saada, siis kõht täis süüa ja telklaager niimoodi kokku panna, nagu meid poleks seal olnudki. Koristamine ja lõkke kustutamine võttis oma aja ja siis saabus ka buss, mis meid koju tagasi tõi. Loodan, et noored ise jäid reisiga rahule.
