Mulgi nädala lõpetus
Mulgi nädala kokkuvõtteks toimus Tarvastu Gümnaasiumis Mulgi rahvarõivaste demonstratsioon, kus üles astusid nii jõukas taluperemees, perenaine kui ka noormees ja neiu. Peale rõivaste tutvustust toimus viktoriin, kus kohapeal näitlikustatud ja varasemalt infostendilt loetu mällu talletumine proovile pandi.
Ürituse korraldasid õpetaja Liina Ambos ja õpetaja Aime Mäeorg. Rahvarõivais astusid üles Margus Igga, Kersti Vunder, Marge Almre ja koolinoored.
Mulgi nädala lõpetamine TG-s
Müüdaminnu nädäl olli mede koolin veidikse tõistmoodu. Olli kiksugu toreda tegemise. Mulgi Majaka man olli uhke Mulgi lipu päe, kos vastne mulgi vanemb Visteri Kalle sai eelmiselt vanembalt Malingu Arvolt kaala vanemba auraha. Majaka otsa tõmmati Mulgi lipp. Koolilatse laulsive ja tantsisive ja kohal ollive ka pillimihe kultuuriülikoolist. Koolin süüdi mulgi süüke, õpiti esi mulgi korpe tegeme. Selga tõmmati rahvusliku rõõva ja tettus sai muudki, mes mulgi nädalile passip. Kooli saina pääl olli uhke vällapanek, kos olli näidat, mesmuudu rahvarõõvit kantas, mes karva om Mulgi lipp ja kos nee lipu värvi tulive. Kogu koolin olli näta, et sii om kuul, kos õpive ja õpeteve mulgi.
Iisebe, 17. okt, aga olli Mulgi nädäli uhke lõpetus. Mede kooli vastne näputüü õpetei, Ambose Liina, kõrrald kogu kooli perele rahvarõõvaste ja mulgiteemalise küsimise mängu. Mäng oli kõrraldet katen jaon. Kigepäält kogunesive võimlemise saali nooremba koolilatse. Latse istsive põrmandu pääle maha ja teive oma lassiga võsteluse pundi. Tõise tunni aal aga tulive võimlemise saali suuremba latse. Ka õpeteje ja koolitüütajade olive oma võistkonna tennu. Ja sedamuudu sii täädmiste võistelus pääle nakas.
Sis sammusive saali sissi uhke Tarvastu rahvarõõvin õpeteje. Õpetei Igga Margus oli mehe rõõvin, õpetei Vunderi Kerstil ja Almre Margel olive sällan Tarvastu naise rõõva, kuulilatsil olive sällan Tarvastu neiu ja noormehe rõõva ja olive ka tillemba latse, kes kah Tarvastu rõõvin. Mulgi kiile õpetei, Mäeoru Aime, sellät sis kigile, mesmoodu noid rõõvit kanti ja mes nende asju nimetuse om mulgi keelen. Saadi tääda pallu vanast aast. Mulgi miis kandse sällan uhket kaarupaelaga ehit vammust, mida nimetedi ka pikk-kuues ja pähän olli kaap. Abielun naese kandseve pähän tanu või päärätti ja sällan kena vällaõmmeldu amet, tumet vesti ja triibuseelikut, mida kutsuti ka kördis või undrukus. Naese suverõõvast, valget linast värvli külge voldit undrukut, kutsuti pallapuulis või pallapuulikus. Ümmer kere oli miehel ja naasel köidet vöö, mille kohta mulgi keelen üteldi üük. Noore neiude pidive olema peenikese pihage, sõs tõmmati üüke äste kõvaste kinni. Naese auasi aga olevet ollu tugevus ja et priskemb välla näta, aeti selga mitu villast undrukut ülestikku ja tõmmati jalga mitu paari villatsit sukki. Suvel käidi iki pasteldega. Latse saive viil ütte-tõist tääda ja küsimise mäng akas pääle.
Latse pidive nüid küsimise perra papre pääle vastuse panema ja peran arvati punkti kokku.
Mulgi nädala lõpetamine TG-s
Müüdaminnu nädäl olli mede koolin veidikse tõistmoodu. Olli kiksugu toreda tegemise. Mulgi Majaka man olli uhke Mulgi lipu päe, kos vastne mulgi vanemb Visteri Kalle sai eelmiselt vanembalt Malingu Arvolt kaala vanemba auraha. Majaka otsa tõmmati Mulgi lipp. Koolilatse laulsive ja tantsisive ja kohal ollive ka pillimihe kultuuriülikoolist. Koolin süüdi mulgi süüke, õpiti esi mulgi korpe tegeme. Selga tõmmati rahvusliku rõõva ja tettus sai muudki, mes mulgi nädalile passip. Kooli saina pääl olli uhke vällapanek, kos olli näidat, mesmuudu rahvarõõvit kantas, mes karva om Mulgi lipp ja kos nee lipu värvi tulive. Kogu koolin olli näta, et sii om kuul, kos õpive ja õpeteve mulgi.
Iisebe, 17. okt, aga olli Mulgi nädäli uhke lõpetus. Mede kooli vastne näputüü õpetei, Ambose Liina, kõrrald kogu kooli perele rahvarõõvaste ja mulgiteemalise küsimise mängu. Mäng oli kõrraldet katen jaon. Kigepäält kogunesive võimlemise saali nooremba koolilatse. Latse istsive põrmandu pääle maha ja teive oma lassiga võsteluse pundi. Tõise tunni aal aga tulive võimlemise saali suuremba latse. Ka õpeteje ja koolitüütajade olive oma võistkonna tennu. Ja sedamuudu sii täädmiste võistelus pääle nakas.
Sis sammusive saali sissi uhke Tarvastu rahvarõõvin õpeteje. Õpetei Igga Margus oli mehe rõõvin, õpetei Vunderi Kerstil ja Almre Margel olive sällan Tarvastu naise rõõva, kuulilatsil olive sällan Tarvastu neiu ja noormehe rõõva ja olive ka tillemba latse, kes kah Tarvastu rõõvin. Mulgi kiile õpetei, Mäeoru Aime, sellät sis kigile, mesmoodu noid rõõvit kanti ja mes nende asju nimetuse om mulgi keelen. Saadi tääda pallu vanast aast. Mulgi miis kandse sällan uhket kaarupaelaga ehit vammust, mida nimetedi ka pikk-kuues ja pähän olli kaap. Abielun naese kandseve pähän tanu või päärätti ja sällan kena vällaõmmeldu amet, tumet vesti ja triibuseelikut, mida kutsuti ka kördis või undrukus. Naese suverõõvast, valget linast värvli külge voldit undrukut, kutsuti pallapuulis või pallapuulikus. Ümmer kere oli miehel ja naasel köidet vöö, mille kohta mulgi keelen üteldi üük. Noore neiude pidive olema peenikese pihage, sõs tõmmati üüke äste kõvaste kinni. Naese auasi aga olevet ollu tugevus ja et priskemb välla näta, aeti selga mitu villast undrukut ülestikku ja tõmmati jalga mitu paari villatsit sukki. Suvel käidi iki pasteldega. Latse saive viil ütte-tõist tääda ja küsimise mäng akas pääle.
Latse pidive nüid küsimise perra papre pääle vastuse panema ja peran arvati punkti kokku.
