Viljandimaal toimusid 3. - 4. novembril vabariiklikud muusikaõpetajate sügispäevad. Sadakond muusikaõpetajat üle Eesti külastasid reedel Viljandimaa koole. Meie koolis käis 12 õpetajat. Kõigepealt vaatlesid nad 1.a klassi muusikatundi. Siis tutvuti valge majaga ja saadi osa saksofoniõpilaste esinemisest. Järgnesid bändi õpituba õp Ardo ja õp Johannese juhendamisel ning mulgi õpituba õp Aime ja õp Liina eestvedamisel. Külalised jäid meie vastuvõtuga ülimalt rahule ja viisid kaasa teadmise, et Tarvastus on tore!
Õp Tiina Lillepuu
Tarvastu koolin olive nellandal mardikuu päeval külälise. Eestimaa muusikaõpeteje pidasive Villandimaal sügüspäiva ja kaitstõist muusikut tulive mede kooli. Siin olli toredit tegemisi: kaedi edimese lassi muusikatundi, kulleldi saksofonimängu. Sõs teive õpetejede Ardo ja Johannes ütenkuun külalistege pillipundi ja mängseve pillilugusid. Pääle pillimängu aga olli mulgi õppmisekammer.
Et oldas Mulgimaal, Tarvastun, sellest saivegi külalise nüid aru. Näputüü õpetei Ambose Liina ja mulgi keele õpetei Mäeoru Aime võtseve külalisi vastu puhtan mulgi keelen. Kigepäält saivegi muusiku tääda, kos oldas ja mesmuudu om Mulgimaa tõistmuudu maa. Kõnelsime mes mulkele rikkust tõi. Kaesime linataime, mille küllen kupra ja töine punt juba leotet ja lõugutet. Uurseme linast rõõvast ja pajatime loo linataime ütessast surmast. Tuu lugu kõnelgi ussetungusest, kes vanapaganega vaiel ja es lase vanatondil last minema viia.
Viil sai kõneldus mulke süükest. Raasike sai ka uhkeldet, et mede mulgipuder om nüid suure au sissi tõstet ja kaeme seda UNESCO maailmaperandi nimekirja sissi saia.
Edesi lätsime naistepundiga küüki, kos sai mulgikorbi valmis tettu ja ahju kütsama pantu. Mõni es täägi, et mulgikorbi pääle es panta kohupiima, vaid iki ääd kõllast munage segat magusat mannaputru. Mulgi olev tennu ka soolatsit korpe kartulapudruge.
Edesi istseve kik ratasringi ümmer lavva ja kullelsive viil mida neile kõneldas. Näidasime mulgi lippu ja kaesime mes karva tuu om ja kos nee värvi peri om. Näpukse saive kah nüid tüüd. Egaüits sai kätte kaaruspaela kudamise argi ja punatse lõnga ja tüü läits valla, pidi pallalt õpetust kaema. Muusiku saivegi valmis teta ää jupikse kaaruspaela, mes on ju Tarvastu rahvarõõva au ja uhkus. Sainatahvle päält saive kik kaeda, mehändse Tarvastu rahvarõõva om.
Kudamise aal sai lauluviiski üles võetu. Küll kostse mede Kodukotus mitme ääle pääl ilusaste! Külalise saive ligemalt tääda Laiast kivist, kirjamehest Renniti Andresest, Kodukotuse paigast. Nee latse, kes sääl laulu sehen joba kaugest õiksive, olive selle küla latse. Tuu tillike Ainu laulu sehen, oli Aino Tamm. Tamme Ainost sai peran üle maailma tuntu laulje. Tema laul kõlas esigi Inglise ja Prantsusmaa kontserdisaalen.
Oi, ja kos nüid akas küügist tuleme ääd saiakütsatuse aisu! Kik külalise saive nüid tiivett ja mulgikorpe süvva, mes küll maitses maru ää. Kõtukse täis ja punatse paala üten, akasive muusiku ära minema ja olive rõõmsa, et säände kena ja väärt olemine om Tarvastun.
Õp Aime Mäeorg
