Tarvastu Gümnaasium tähistas Tarvastus hariduse andmise 178 aastapäeva. Koolis toimusid kaks aktust. Peeti kõnesid, tähistati tööjuubeleid, lauldi, tantsiti ja söödi torti ka. "Kes on siis lõpuks targem?" 10. klassi noormees Karl Ilves vastas sellele küsimusele läbi luuleridade nii:

Ja siis otsustasid esiisad, et oleks vaja midagi muuta.

Kõik ei mahu põllule. On muudki vaja suuta.

Ja kui sa teed vaid tööd ja tööd ja tööd,

oled läbi ja väsind ja tühi

ning kui siis tuleb su poeg ja küsib,

et miks päike tõuseb ja langeb taas maha,

miks jõed voolavad, miks pimedad on ööd?

Mida sa vastad siis kui sa ei oska,

ei suuda või ei taha?

Sai tehtud see muutus.

Sai klopsitud tare.

Et mis see siia puutub?

Ma ei öelnud varem – sest tahtsin,

et teie väikesed hallid ajurakud

hakkaksid mõtlema, et mida ma küll ajan?

Noh – kas mõistate?

Kas mõistate miks 178 aastat tagasi

esiisad aru said,

et meil on kooli vaja?

Sest kõik ei mahu põllule,

on muudki vaja suuta.

Tarvis oli miskit muuta.

Täna on see tavaline, et me ei lähe karja.

Me läheme kooli.

Me ei lõhu hommikust õhtusse tööd teha.

Me läheme kooli.

Me ei talita loomi. Me läheme kooli.

Me ei tassi vett, ei puid, ei passi paljajalu tares.

See sündis varem... -  meie läheme kooli.

Ja kõik selle nimel, et kui vastata isa ei oska,

ei saa või ei taha...

et miks päike tõuseb ja langeb jälle maha.

Et teaksime isegi, et mõistaks ja näeks...

et uksed on ju valla, et kõik on meie käes.

Ja kõik see sai alguse üle mitmekümne aja

kui esiisad mõistsid, mida päriselt on vaja.

Nad ise ei mõistnud paljutki, mis mina...

et miks päike tõseb ja langeb jälle maha.

Nüüd me käimegi koolis – sina ja mina,

kas tahad või ei taha.

Sada seitsekümmend kaheksa....

See pole mingi kolm või kuus.

See on juba midagi.

Aeg on täna hoopis uus.

Me võime mõelda, et esiisad polnud haritud...

et kündsid vaid ja virelesid,

sõid aganaid ja õlgi ja kes teab mida veel.

Kuid haritus. See on see, mis rajab sulle tee.

Kes on siis targem – kas haritud mina

või 178 aastane esiisa, kes aru sai,

et on muudki vaja suuta...

et oleks vaja miskit muuta.