15. aprillil 2023 tähistati Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli 30. juubelit. Huvikool loodi 1993. aastal ning aitab tänaseni paljudel noortel avastada oma andeid.
Kontserdiosa oli jaotatud kahte ossa. Kontserdil astusid ülesse õpilased, vilistlased ja õpetajad. Valge Maja aulat ehtisid vilistlased ja praeguste õpilaste tööd ning lavakujunduse sättis valmis kunstiõpetaja Kälina Savka.
Kontserdil võttis sõna direktor Karl Kirt, kes rõhutas harjutamise vajadust meistriks saamisel. „Loomeprotsess on alati üles-alla käikudega. Kord lähed üles, kus kõik läheb hästi, kord käid alla, kus kõik tundub võimatu. Neid hetki tuleb elus ette pea alati ja igas selles hetkes on oma võlu ja on oma valu.“
Sõna võttis Viljandi vallavanem, kes andis üle kaks tänukirja. Tähtsa tööjuubeli puhul sai valla tänukirja õpetaja Riina Grencštein ning tänukiri anti üle ka koolile. Vallavanem ütles oma kõnes, et kuigi kool sai 30. aastaseks on ta sellega ikkagi üks kõige nooremaid koole Viljandi vallas.
Tänusõnad andsid kohapeal üle Tõrva Muusikakooli direktor Thea Leitmaa, Antsla Muusikakooli direktor Jaan Tamm ning Tarvastu Raamatukogu juhataja Aili Anderson. Tänusõnad andsid kirjalikult üle Ämmuste kooli esindajad, Tarvastu Lasteaed ning endised direktorid Mai Talu ja Ene Savi.
Aitäh kõikidele osalistele, korraldajatele ilusa peo eest ja jätkuvalt jõudu ja jaksu loomeprotsessis noorte inimeste toetamisel!
Tekst: Karl Kirt
Direktori kõne:
Austatud vallavanem, lugupeetud vilistlased, õpetajad ja õpilased ning külalised!
Mõtelgem korraks, kui meil poleks muusikat. Või kui meil poleks kunsti. Kas meie elul oleks siis värve? Rõõmu? Kurbust? Kas saaksime siis oma tundeid ja mõtteid samamoodi väljendada? Kas suudaksime väljendada oma põhjatut armastust, ülevoolavat õnne ja rõõmu, uhkust ja pisaravalu?
Kunst ja muusika on läbilõige paljudest erinevates eluvaldkondadest. Kunst ja muusika panevad proovile meie keeleoskused. Ta puurib meie matemaatika- ja joonestamisoskuseid, et teada õiget taktimõõtu või osata ruumiliselt mõelda. Füüsikaoskused, et teada, millises ruumis levib heli kõige paremini või kuidas valgus muudab kunstitööd. Ja neid seoseid on tohutult palju. Seega sõlmib kunst ja muusika eluks vajalikud oskused kokku, toetab meid ja arendab meid.
Muusika ja kunst nõuavad põhjatumat armastust oma eriala vastu. Tõeliseks meistriks saab harjutades, katsetades, põrudes ja õnnestudes. Igas põrumises on metsikult palju õppekohti ning paremaks saamist. Iga õnnestumine annab kaasa positiivse emotsiooni, et veelgi edasi õppida, iga katsetamine võib viia lõpuks sihini.
Teadurid on väitnud, et meistriks saamiseks on vaja harjutada vähemalt 10 000 tundi. Ja siis veel harjutada ja katsetada, põruda ja õnnestuda. Iga pilliga veedetud minut, iga pintslitõmme molberti peal olevale kunstiteosele on samm edasi.
Kulunud käibefraas, et harjutamine teeb meistriks, vastab tõele. Kõik meie tänased või ammu elanud kuulsad muusikud ja kunstnikud on saavutanud oma edu suure pühendumise, kire, harjutamise ja tööga.
Loomeprotsess on alati üles-alla käikudega. Kord lähed üles, kus kõik läheb hästi, kord käid alla, kus kõik tundub võimatu. Neid hetki tuleb elus ette pea alati ja igas selles hetkes on oma võlu ja on oma valu.
Ka meistriks saamisel on see alati nii. Mõnikord käib see kõik nii alla, et viskaks kõik minema. Ära visata kõike on lihtne, seda hiljem tagasi saada, aga keeruline. Rasked hetked teevad meist meistrid, ülesminekud ja õnnestumised annavad rahulolu. Mõnikord tuleb ka ära visata, ka see on elu osa. Mõnikord aitab ära viskamine ja alla käimine hoopis avada uusi uksi.
Aga meistriks saame me kõik. Ühel või teisel elualal. On ta kunst või muusika, on ta koolmeistri või vallavanema töö – sellel ei ole vahet, mis alal meistriks saada, tööd ja harjutamist vajab see kõik. Ja meistriks saamisel tuleb edasi õppida, harjutada, katsetada, õnnestuda, põruda.
Kuid siinses huvikoolis õppides saate te suure pagasi meistriks saamisel. Pagas, mida targasti ära kasutades on võimalik väga kaugele jõuda. Siit koolist saab esimesed alused selleks, et tulevikus läbi lüüa. Ja nagu meistriks saamisel ikka, on ka siin koolis üles ja alla minekud, mis nõuab suurt pühendumist ja armastust, kuid kui see teekond läbi käia, tekib põhjatu armastus.
Siinkõneleja kadestab paljusid siin saalis istujaid, sest teil on midagi, mida minul veel ei ole. See on tohutu kunstianne, oskused pilli mängida ning suur julgus seda teekonda käia ja isegi esimesse vahefinišisse jõuda ja saada selle kooli vilistlaseks.
Aga ma tahan teile laulda ühe imeilusa loo armastusest, sellest suurest ja põhjatust armastusest. Ja rääkigu see laul teile sellest, kuidas leida see õige asi oma elus, kuidas armastada seda, mida sa teed ja kuidas see kõik käib küll üles-alla, aga on siiski põhjatu armastus. See on ansambel Paabeli lugu ma käin üles, ma käin alla.
Lugupeetud juubelipeol viibijaid! Ma soovin südamest meile Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli juubeli puhul palju õnne! Kui ma 2021. aastal suve hakul siin samas saalis seisin, väitsin ma, et meie huvikool on eriline pärl siin Mustla kandis, siis ma olen jätkuvalt sellel arvamusel.
Aga milline see pärl on, kuidas see toetab meistriks saamist, on meie kõigi teha. Hoiame seda pärli, vormime temast iga päev väga ilusa asja, teeme oma tööd südamega ja saame oma elu meistriteks! Aitäh ja elagu!
